| Ülevaade | Osalejad | Vaatlused | Viktoriin | Pildid | Loomad | Abiks | Korraldajad |
| Ajakava | Foorum | Tulemused | Haikud | Fotod | Taimed | Ajalugu | Toetajad |
Küsimustele vastamine
Alates 1. aprillist esitame teile igal nädalal kolm küsimust, mis on üldjuhul teie enda esitatud. Vastamiseks on aega kaks nädalat. Et korraga võivad olla vastamiseks avatud kahe (kui vastamisaja sisse jääb koolivaheaeg, siis ka kolme) nädala küsimused, palun jälgige küsimustele vastamise kuupäevi. Vastused peaksid olema leitavad allpool viidatud allikmaterjalide abil.
Kui olete vastanud õigesti, aga punkte tabelis pole, või kui olete pakkunud vastusena variandi, mida peate õigeks, aga mis erineb meie poolt õigeks peetust, siis palun saatke vastav märgukiri koos konkreetse viitega teiepoolsele vastuse allikale aadressile viktor.muuli@gmail.com
Küsimustele vastamiseks logige end eelnevalt sisse.
Õiged vastused
1. küsimus: 20. märtsil oli meil kevadine pööripäev ja algas astronoomiline kevad. Kui pikk on öö ja kui pikk on päev kevadisel pööripäeval?
Vastus: Pööripäeval on öö ja päev ühepikkused, mõlema pikkus on 12 tundi.
2. küsimus: Eesti pealinn on Tallinn. Lisaks on meil veel näiteks suvepealinn Pärnu ja talvepealinn Otepää. Mis on aga Eesti kevadpealinn?
Vastus: Eesti kevadpealinn on Türi ja seda juba 1999. aastast.
3. küsimus: Tuhala nõiakaev Harjumaal on üks eriti äge kaev, mis hakkab vahel "keema" ehk vett üle ääre välja ajama. Nagu kaevu nimigi ütleb, siis legendi kohaselt teevad seal midagi nõiad. Mida teevad nõiad kaevus, kui vesi "keema" hakkab? Ja kirjeldage ka, mis seal tegelikult toimub.
Vastus: Legendi kohaselt vihtlevad nõiad kaevus nii ägedalt, et kaev hakkab vett välja ajama. Kui nõiad ja maagia kõrvale jätta, siis tegelikult on Nõiakaev ühenduses Tuhala karstiala maa-aluse jõega ja hakkab vett üle ajama suurvete ajal, kui maa-alune jõgi rohkele veele kitsaks jääb. Seda unikaalset vaatepilti võib näha alates ühest päevast kuni kolme nädalani.
4. küsimus: Olmejäätmed on kodumajapidamistest kogutud segajäätmed ja liigiti kogutud jäätmed, sealhulgas paber ja kartong, klaas, metallid, plast, biojäätmed, puit, tekstiil, pakendid, elektri- ja elektroonikaseadmetest tekkinud jäätmed, patareid ja akud ning suuremõõtmelised jäätmed. Kui palju olmejäätmeid tekkis Eestis 2023. aastal ühe elaniku kohta?
Vastus: Neid tekkis tervelt 373 kilogrammi inimese kohta. Õigeks lugesime vahemiku 350 kuni 400 kilogrammi.
5. küsimus: Milline ka Eestis kasvav okaspuu laseb talveks oma okkad maha?
Vastus: Lehis.
6. küsimus: Meie üks kevadekuulutaja veedab suurema osa oma elust õhus. Kes ta on?
Vastus: Selleks kevadekuulutajaks on piiritaja. Ainsad hetked, kui ta ei lenda, on siis, kui ta käib pesal. Kogu toit püütakse õhust, isegi magamine toimub lennates.